Valga vangilaagrite kalmistu

II Maailmasõja ajal oli praeguse Priimetsa tööstuskvartali maa-alal sõjavangide laager, kus vangide ulualuseks kohandati endised Eesti sõjaväe hobusetallid. Laager Stalag 351 asutati vangi langenud punaarmee sõdurite jaoks 1941. aasta hilissuvel ja 1944. aastal asutati selle asemel saksa sõjavangide laager 187.

Paju mälestusmärk

Paju mõisa lähistel toimus 31.jaanuaril 1919.a. Vabadussõja üks tähtsamaid lahinguid. Eesti iseseisvuse eest võitles koos eestlastega ka Soome vabatahtlikest moodustatud Põhja Poegade rügement. Lahingus sai surmavalt haavata Vabadussõja legendaarseim juht leitnant Julius Kuperjanov. Lahingut meenutab graniidist mälestussammas kolmeastmelisel muldkehaga püramiidil, mis taasavati lahingu 75.aastapäeval 30.01.1994.a.

Hargla külaplats ja kõrtsihoone

Esimesed teated Hargla kõrtsist pärinevad 1667. aastast. Tõenäoliselt on praegune, klassitsistlikus stiilis, maakividest vundamendil kõrtsihoone ehitatud 19. sajandi esimeses pooles. Kõrtsihoone kõrval asuval Hargla külaplatsil on matkajate kasutuses lõkkekoht, katusealusega laud ja käimla.

Hargla kirik

Praegune kivist kirik valmis 1821. aastal. 1873–1874 tehti kirikule suuremad aknad, kõrge ja kaunis tahvelstiilne lagi, kivist sale torn ning juurdeehitusena avar altariruum koos võidukaarega. Kiriku ehe on Emil Jacobsi (1802–1866) poolt maalitud „Ristilt mahavõtmine“ mis pälvis Londonis altarimaalide võistlusel kuldmedali.

Valga Issidori peakirik

Historitsistlikus stiilis, punastest ja kollastest tellistest 1897-1898 ehitatud viiekupliline ja kellatorniga jumalakoda on üks Eesti neljast apostliku õigeusu esinduskirikust. Kirik on nimetatud Tartu preestermärtri Issidori järgi.

Valga Rooma-Katoliku Pühavaimu kirik

Kirik valmis 1907.aastal. Ehitamisest võtsid aktiivselt osa leedukatest ja poolakatest raudteelased. Kirik tegutses 1940.aastani ja alates 1945.aastast kasutati hoonet laona, hiljem võimlana. Kirik on ilma tornita, sest Vene tsaarivalitsus ei andnud selle ehitamiseks luba.

Vabadussõja ausammas

Lõuna-Eesti vabadusvõitlejatele pühendatud ausamba kõrgel alusel seisab tundmatu sõjamehe figuur. Ausamba kavandi ja kuju valmistas 1925.a. Amandus Adamson. 1940. aastal hävitatud ausammas taasavati oma esialgsel kohal J.Kuperjanovi tänaval 2013. aastal. Pronkskuju taastas originaalmahus skulptor Jaak Soans.