Mälestuskivi kommunistliku terrori ohvritele

28. märtsil 1949. aastal viidi Lugaži jaamast ešeloniga nr 97324 ära 1152 inimest, kellest umbes 650 olid Valka kihelkonna inimesed. Lõppjaama Asinosse Tomski oblastis Venemaal jõudis ešelon 10. aprillil. Mälestuskivi sümboliseerib purustatud läti perede südant. Kivi avati 25. märtsil 1992. aastal.

Monument „Pühendus Läti Ajutisele Rahvusnõukogule”

Läti Ajutine Rahvusnõukogu asutati 1917. aastal Valkas. Rahvusnõukogu esimesel istungisessioonil võeti vastu deklaratsioon ühinenud ja autonoomse Läti moodustamise kohta Vidzeme, Kurzeme ja Latgale piirkonnas. Mälestusmärk Läti Ajutisele Rahvusnõukogule on kui omamoodi võlatasumine inimestele, kes 1917. aastal, oma eluga riskides, ideaalidest kantuna, samahästi kui võimatus olukorras panid aluse Läti riigile.

Mälestusmärk 1919. a Vabadussõjas langenuile

1919. aastal Läti Vabadussõjas langenud Valmiera jalaväepolgu sõdurite vennaskalmistu. Mälestusmärk „Senlatviešu karavīrs” (Läti muistne sõdalane) avati Valka Metsakalmistul (Meža kapi) 1. oktoobril 1922. aastal. See oli toona Lätimaa provintsis esimene suurem kunstiliselt loodud mälestusmärk, mis rajati I Maailmasõja ja Vabadussõja mälestuseks. Mälestusmärgi idee: muistne Läti sõdalane, toetumas kilbile, seismas kui valvur kangelaste haudade juures. Rahvas hakkas kuju selle valmistanud skulptori nime järgi kutsuma „Milleri jumalaks” (Millera dieviņš).

Mälestusmärk Jānis Cimzele

1887. aastal avati Cimze viimses puhkepaigas Lugaži kalmistul mälestusmärk, mille tarvis olid raha kogunud suurmehe kasvandikud ja austajad. Läti-, eesti- ja saksakeelne tekst jutustab, et mälestusmärgi „oma õpetajate õpetajale” pühendas „tänulik Vidzeme”. Cimze 100. sünniaastapäeval täiendati mälestusmärki portreebareljeefiga.

Mälestusmärk Kārlis Ulmanisele

Agronoom ja poliitik Kārlis Ulmanis /1877-1942/ – Läti Põllumeeste Liidu asutaja, Läti esimene ministrite president (peaminister) ja Läti riigi president külastas Valkat mitu korda. Oluline Ulmanise visiit Valkasse leidis aset 15. novembril 1918. aastal. Tema initsiatiivil kutsuti kokku Läti Põllumeeste Liidu kesknõukogu laiendatud nõupidamine, mis viis Läti riigi iseseisvuse väljakuulutamiseni 18. novembril 1918. aastal.

Etnograafiline talumuuseum Ielīcas

18.–19. sajandist pärit talu, kuhu kuulub täielik kompleks piirkonnale omaseid ehitisi: elumaja, saun vabadiku toakesega, kolm aita, aganik ja tall loomasöödaruumidega, rehi, tõllakuur, kelder. Talus toimusid läti filmi “Pūt vējiņi” (Puhu, tuul) võtted.