Historitsistlikus stiilis, punastest ja kollastest tellistest 1897-1898 ehitatud viiekupliline ja kellatorniga jumalakoda on üks Eesti neljast apostliku õigeusu esinduskirikust. Kirik on nimetatud Tartu preestermärtri Issidori järgi.
Kirik valmis 1907.aastal. Ehitamisest võtsid aktiivselt osa leedukatest ja poolakatest raudteelased. Kirik tegutses 1940.aastani ja alates 1945.aastast kasutati hoonet laona, hiljem võimlana. Kirik on ilma tornita, sest Vene tsaarivalitsus ei andnud selle ehitamiseks luba.
Säde pargis tervitab tulijaid uljalt kaabut tõstes Nipernaadi – igavene rännumees ja unistaja.
Lõuna-Eesti vabadusvõitlejatele pühendatud ausamba kõrgel alusel seisab tundmatu sõjamehe figuur. Ausamba kavandi ja kuju valmistas 1925.a. Amandus Adamson. 1940. aastal hävitatud ausammas taasavati oma esialgsel kohal J.Kuperjanovi tänaval 2013. aastal. Pronkskuju taastas originaalmahus skulptor Jaak Soans.
1998.a. Valga raudteejaama lähedale püstitatud auruvedur-mälestusmärk tähistab Pihkva-Valga-Riia rongiühenduse 110.aastapäeva. Vedur SU 251-98 on ehitatud 1949.aastal Sormovo laevatehases. Vedur kaalub 87 tonni ja katla tootlikkus on 12 tonni auru tunnis.
1889. aastal avati historitsistlikus stiilis jaamahoone Walk, mis oli ehitatud punastest tellistest. Valga ajalooline raudteejaama hoone hävis II maailmasõja ajal. 1949. aastal rajati uus suurejooneline stalinistlik jaamahoone.
Valga linna läbiv Pedeli jõgi on paisutatud kaheks järveks, mille äärde jääval puhkealal saab jalutada, rattaga ja rulluiskudega sõita ning ujuda. Suvel on avatud rannakohvik ning saab laenutada vesijalgrattaid. Lastele on olemas mänguväljakud.
Aastail 1864-1866 ehitatud Valga raekoda on hilisklassitsistliku puitarhitektuuri silmapaistvamaid näiteid Eestis. Raekoja ümbrus on linna vanim asustusala. Valga Raekoja esimesel korrusel asub Valga Külastuskeskus.
Valga ajalooline linnasüda on arendatud esinduslikuks keskväljakuks, mida kasutatakse aktiivselt vaba aja veetmise kohana ning kus viiakse läbi erinevaid üritusi.
Linna südames asuv Jaani kirik valmis 1816.a. arhitekt Christoph Haberlandi projekti põhjal ja on ainus ovaalse põhiplaaniga kirik Eestis. Unikaalne orel on säilinud originaalsel kujul ja on Eestis ainuke allesolev Friedrich Ladegasti ehitatud pill.
