Suuremõõtmeline Läti lipp

Valmistudes Läti riigi sajandaks sünnipäevaks, otsustati ühenduse „Latvijas karogs” (Läti lipp) üleskutsel Valkas Lugaži väljakule mitmekümnemeetrisele mastile heisata monumentaalne lipp. 2016. aasta 11. novembrist ehk Lāčplēsise (Karutapja) päevast ongi Valkas 20 meetri kõrgusel mastil lehvimas 5×10 m suurune riigilipp.

Vekši loodusrada

Asub 2,1 km kaugusel Zīle külast. On Zīle loodusraja pikendus. Raja pikkus on 0,5 km, mille jalgsi läbimiseks kulub umbes 45 minutit. Looduses tähistatud rajal on stendid infoga taimestiku mitmekesisusest kuival ja lubjarikkal niidul, saja-aastastest tammedest, millel elutsevad eremiitpõrnikad, jõgede luhaniitudest, vanajõgedest ja

Lustiņdruva loodusrada

Lustiņdruva rada asub erikaitse all oleval loodusteritooriumil – Põhja-Vidzeme biosfääri reservaadis (Ziemeļvidzemes biosfēras rezervāts). Lustiņdruva on juba ajalooliselt – mõisaaegadel ja Läti esimese iseseisvuse aastatel – puhkekohaks loodud. Mõisa aednik rajas metsa jalutusradu. Raja peamised väärtused on seotud Ķire jõe oruga, selle mõlemal pool asuvate metsade ja antud territooriumi kultuurilooga.

Spiģi koobas ja allikas Rūceklītis

Koopa pikkus 7,8 m, laius 2 m, kõrgus 2 m. Sissepääsu kõrgus 1,5 m. Sügavamal muutub koobas kitsamaks – 5 m kaugusel sissepääsust käänab käik täisnurga all paremale ja kitseneb järk-järgult. Koopast voolab välja võimas allikas Rūceklītis, mis kord aastas, maikuus, tugevat heli tekitab. Teadlaste sõnul kutsub selle heli esile vee paiskumine maa-alusesse järve.

Kankarītise kivi

Koht, kus Vija jõgi suubub Koiva (Gauja) jõkke. Kiire ja kärestikuline jõelõik lõpeb punase liivakivi paljandiga – Kankarītise kiviga (Kankarīšu iezis). Selle pindala on umbes 0,6 ha.

Salainise järv

Salainise järv (ka Salaiņa) koos teda ümbritseva maastikuga moodustab liigestatud reljeefil mitme järvega rühma. Siin on mitmekülgne taime- ja looma, eriti linnuriik. Järve keskmine sügavus on 1,7 m, suurim sügavus 3,0 m. Järves on kolm saart. Kaladest on esindatud haug, ahven, särg, latikas, linask ja koger.

Burga luhaniidud

Burga niitude pindala on 183 ha. Üks üle-euroopalise looduskaitsealade võrgustiku Natura 2000 aladest Lätis. Burga niidud pakuvad kodu lagendikke armastavatele taimedele ja loomadele. Siin pesitsevad rohunepp ja rukkirääk. Luhaniitudel on täheldatud 12 kaitsealust linnuliki. Niidud on rikkad ka liblikate poolest – neid teatakse olevat 167 liiki.