Cirgaļi sisemaised luited

Eriline ja suurejooneline männinõmmedega kaetud sisemaiste luidete massiiv, maaliliselt väljendusrikas ja unikaalne kogu Lätis. Massiivi kesksel kohal on Mārkalni luitemassiiv, mille moodustavad paralleelselt ja kaardunult üksteisele naalduvate luidete rühmad (üle 20). Mõne rühma pikkus ületab 1 km.

Veckārķi loss

Historitsistlikus stiilis mõisaloss ehitati aastail 1912-1914, veidi enne I Maailmasõda. Loss on üks uuemaid Lätis. Plaanis oli ehitada 100 tuba, kuid plaani nurjas sõja algus – veel lõpetamata ja elaniketa hoonet kasutasid kohalikud asunikud ehitusmaterjali saamise kohana.

Ērģeme linnusevaremed

Ērģeme linnusevaremed on riikliku tähtsusega ajaloo- ja arheoloogiamälestis. Esimest korda on linnust kirjalikult mainitud 1323. aastal. Ehitatud on see umbes 1320. aasta paiku. Linnuse ehitamiseks on kasutatud maakive, telliseid ja lubjasegu. Linnuse välimine müür moodustab korrapärase nelinurga, mille iga külg oli 70 m pikkune. Tegemist oli konvenditüüpi linnusega, millel kaks suurt kindlustorni. Linnuse ümber olid veega täidetud kraavid. Eellinnust ja keskset osa ühendas ülestõstetav sild.

Pruudikivi

Legend pajatab: „Ammustel aegadel käinud eestlased lätlaste maid rüüstamas. Noid sõjamehi saatnud nende naised, kes Pedeli (Pedele) jõe äärde ootama jäänud. Sedasi oodanud nad kaua, kuid mehed polnud tagasi tulnudki, mistõttu naised suurest murest end jõkke heitnud. Ainult üks olla lubanud elu lõpuni oodata. Istunud siis pruut ja nutnud, kuni keha ja hing muutunud kiviks, mis tänapäevalgi seisab selles kohas, kus naine istunud.”

Valka Suurkivi

Pikkus 4,8 m, laius 4,8 m, kõrgus 1,5 m. Nimetuse „Valka kivi” andsid suurele kivile seda uurinud spetsialistid. Kivist on tükke välja raiutud, arvatavasti hauakivideks. Suurkivi staatuse saab kivi siis, kui tema ruumala on üle 10 m³. Mõõtmiste tulemus näitab, et Valka kivil on see umbes 18 m³.

Zāģezersi järv

Valka linna loodeosas asub Zāģezers ehk nagu eestlased seda kutsuvad – Veskijärv. Järve pindala on 13 ha, põhi on mudane, keskmine sügavus 1,4 m ja suurim sügavus 2,1 m. Zāģezers (ka Kalndzirnavu järv) on läbijooksuga paisjärv, mis moodustub Pedeli (Pedele) jõeveest. Veskijärv kuulub Peipsi järve valgalasse. Kohas, kus Pedeli jõgi järvest lähtub, on heas korras reguleeritav tamm.

Zāģavots

3 km Valka keskusest Varoņu tänava lõpus Zāģezersi (Veskijärve) lähedalt voolab maasügavustest välja allikas, millest valkalased ja ka valgalased juba kaua lugu peavad. 2009. aasta suvel toimus allikale nime leidmiseks ideekonkurss. Elanikud pakkusid aktiivselt oma variante, mille tulemusena allikas oma praeguse nime saigi. 2010. aastal heakorrastati allika lähem ümbrus.

Valga külastuskeskus

Valga Külastuskeskus jagab klientidele tasuta informatsiooni Valgamaa ja kogu Eesti turismiobjektide, majutus- ja toitlustusettevõtete, aktiivse puhkuse veetmise võimaluste, kultuurisündmuste, giiditeenuse osutajate ja transpordivõimaluste kohta.