Lõuna-Eesti vabadusvõitlejatele pühendatud ausamba kõrgel alusel seisab tundmatu sõjamehe figuur. Ausamba kavandi ja kuju valmistas 1925.a. Amandus Adamson. 1940. aastal hävitatud ausammas taasavati oma esialgsel kohal J.Kuperjanovi tänaval 2013. aastal. Pronkskuju taastas originaalmahus skulptor Jaak Soans.
1998.a. Valga raudteejaama lähedale püstitatud auruvedur-mälestusmärk tähistab Pihkva-Valga-Riia rongiühenduse 110.aastapäeva. Vedur SU 251-98 on ehitatud 1949.aastal Sormovo laevatehases. Vedur kaalub 87 tonni ja katla tootlikkus on 12 tonni auru tunnis.
1889. aastal avati historitsistlikus stiilis jaamahoone Walk, mis oli ehitatud punastest tellistest. Valga ajalooline raudteejaama hoone hävis II maailmasõja ajal. 1949. aastal rajati uus suurejooneline stalinistlik jaamahoone.
Valga linna läbiv Pedeli jõgi on paisutatud kaheks järveks, mille äärde jääval puhkealal saab jalutada, rattaga ja rulluiskudega sõita ning ujuda. Suvel on avatud rannakohvik ning saab laenutada vesijalgrattaid. Lastele on olemas mänguväljakud.
Aastail 1864-1866 ehitatud Valga raekoda on hilisklassitsistliku puitarhitektuuri silmapaistvamaid näiteid Eestis. Raekoja ümbrus on linna vanim asustusala. Valga Raekoja esimesel korrusel asub Valga Külastuskeskus.
Valga ajalooline linnasüda on arendatud esinduslikuks keskväljakuks, mida kasutatakse aktiivselt vaba aja veetmise kohana ning kus viiakse läbi erinevaid üritusi.
Linna südames asuv Jaani kirik valmis 1816.a. arhitekt Christoph Haberlandi projekti põhjal ja on ainus ovaalse põhiplaaniga kirik Eestis. Unikaalne orel on säilinud originaalsel kujul ja on Eestis ainuke allesolev Friedrich Ladegasti ehitatud pill.
Lugaži kiriku nime on ajalooallikates esmakordselt mainitud 1477. aastal. Olulisemad ümberehitused kiriku ajaloos leidsid aset 1729. ja 1755. aastal, kui hoone ehitati varemetele sisuliselt uuesti üles. Tänapäevane Valka Lugaži evangeelne luterlik kirik on ühelt poolt jumalakoda, teisalt aga vaatetorn. Sellest avaneb suurepärane vaade Valkale ja Valgale – ühele linnale kahes riigis.
Maaliline loodusrada kulgeb piki Pedeli jõe kaldaid. Seda mööda minnes tuleb ronida ka Pudrumäele (Putraskalns), millel asuvast lehtlast avaneb vaade kaksiklinnale Valkale ja Valgale. Rada ületab piiri ning jätkub naaberlinna kergliiklustee ja jõe rannaalaga. Et jalga puhata, on raja ääres pingid.
Vabaõhulava on ehitatud 1969. aastal. Paik on märkimisväärne selle poolest, et lava eraldab vaatajate kohtadest Valka linna läbiv Pedeli jõgi. Vaatajate poolt ja lava aga ühendab kaks üle jõe ehitatud sillakest. Laval on 2000 kohta ja vaatajate poolel umbes 2000 istekohta.
