Ādams Tēraudsi nimeline linnakool

Põhikooli hoone ehitamine lõpetati 1923. aastal. Teise maailmasõja päevil paigutati siia nõukogude armee garnisoni staap. Tol ajal ümbritses territooriumi kõrge tara. Paika kutsuti linnaks linnas, sest seal asusid armeelaste vajaduste tarvis oma kauplus, haigla, katlamaja ja isegi kohvik, mille seinad olid kaetud keraamilise mosaiigiga. Siin olevat asunud komandopunkt, mille ülesanne oli kontrollida Veskijärve (Zāģezers) taha paigutatud rakette. Armee jättis paiga maha 1980. aastate lõpus. Kunagi oli see koolihoone uhkeim hoone linnas.

Aadress: Raiņa 28, Valka
GPS: 57.7751743, 26.0152476

–

Seotud

Saksa sõdurite kalmistu

II Maailmasõjas langenud Saksa armee sõdurite vennaskalmistu. II Maailmasõja aastail langes Lätimaal umbes 90 000 saksa sõjameest. Saksamaalt saadud teadete põhjal on Valka Metsakalmistule (Meža kapi) ajavahemikul 1941-1944 maetud 367 Saksa armee sõdurit. Nende hauad asuvad kolmel eraldi platsil.

Piemiņas akmens komunistiskā terora upuriem — Zoom Veel

Mälestuskivi kommunistliku terrori ohvritele

28. märtsil 1949. aastal viidi Lugaži jaamast ešeloniga nr 97324 ära 1152 inimest, kellest umbes 650 olid Valka kihelkonna inimesed. Lõppjaama Asinosse Tomski oblastis Venemaal jõudis ešelon 10. aprillil. Mälestuskivi sümboliseerib purustatud läti perede südant. Kivi avati 25. märtsil 1992. aastal.

Monuments "Veltījums Latviešu Pagaidu Nacionālajai padomei" — Zoom Veel

Monument „Pühendus Läti Ajutisele Rahvusnõukogule”

Läti Ajutine Rahvusnõukogu asutati 1917. aastal Valkas. Rahvusnõukogu esimesel istungisessioonil võeti vastu deklaratsioon ühinenud ja autonoomse Läti moodustamise kohta Vidzeme, Kurzeme ja Latgale piirkonnas. Mälestusmärk Läti Ajutisele Rahvusnõukogule on kui omamoodi võlatasumine inimestele, kes 1917. aastal, oma eluga riskides, ideaalidest kantuna, samahästi kui võimatus olukorras panid aluse Läti riigile.

Piemineklis 1919.gada brīvības cīņās kritušajiem — Zoom Veel

Mälestusmärk 1919. a Vabadussõjas langenuile

1919. aastal Läti Vabadussõjas langenud Valmiera jalaväepolgu sõdurite vennaskalmistu. Mälestusmärk „Senlatviešu karavīrs” (Läti muistne sõdalane) avati Valka Metsakalmistul (Meža kapi) 1. oktoobril 1922. aastal. See oli toona Lätimaa provintsis esimene suurem kunstiliselt loodud mälestusmärk, mis rajati I Maailmasõja ja Vabadussõja mälestuseks. Mälestusmärgi idee: muistne Läti sõdalane, toetumas kilbile, seismas kui valvur kangelaste haudade juures. Rahvas hakkas kuju selle valmistanud skulptori nime järgi kutsuma „Milleri jumalaks” (Millera dieviņš).

Brāļu kapu memoriāls otrajā pasaules karā kritušajiem cīnītājiem — Zoom Veel

Vennaskalmistu memoriaal II Maailmasõjas langenud võitlejatele

Memoriaal on pühendatud II Maailmasõjas võidelnud Nõukogude armee sõduritele. Graniittahvlitele on raiutud 414 langenud võitleja nimed.

Mälestusmärk Jānis Cimzele

1887. aastal avati Cimze viimses puhkepaigas Lugaži kalmistul mälestusmärk, mille tarvis olid raha kogunud suurmehe kasvandikud ja austajad. Läti-, eesti- ja saksakeelne tekst jutustab, et mälestusmärgi „oma õpetajate õpetajale” pühendas „tänulik Vidzeme”. Cimze 100. sünniaastapäeval täiendati mälestusmärki portreebareljeefiga.