Tellingumäe vaatetorn
24 meetri kõrgusest puidust vaatetornist avaneb imeline vaade käärulise Mustjõe luhtadele. Läheduses ühineb Mustjõgi Koivaga (Gauja), mis on 22 kilomeetri ulatuses Eesti-Läti piirijõeks.
Koiva pärandkultuuri jalgrada
Vaheldusrikas 2 kilomeetri pikkune matkarada, kus saab tutvust teha pärandkultuuriobjektidega, mis olnud olulised meie esivanematele. Näha saab ohvrikivi, Tellingumäe lõkkeplatsi koos vaatetorniga, kikkapuu istandust ja põliseid vaigutatud mände. Rada on varustatud infotahvlitega.
Kõrgeperve lõkkekoht
Lõkkekoht asub kaunis paigas. Siit looklevad mööda Koiva jõe vahutavad veed. Samas on see paik pidevas muutumises. Jäädes jõe käänakusse kulutab vesi tasapisi kallast. Ilus paik puhkamiseks ja looduse nautimiseks. Kaetud lõkkease grillrestiga, pingid, käimla, puukuur. Telkimisvõimalus.
Alumati puhkekoht
Lõkkekoht asub samanimelise väikese metsajärve ääres. Koht on looduslikult hästi varjatud ja selle leidmine võib veidi keeruliseks osutuda, kuna künkad varjavad hästi laagripaika ja järve ennast. Kui see on aga üles leitud, avaneb silmale meeldiv üllatus, sest koht on oma olemuselt äärmiselt armas.
Kalliküla ristimets
Ristipuid ja -metsi võib tänapäeval näha vaid Kagu-Eestis. Siinse matusekombestiku üks rituaale on risti puusse lõikamine lahkunu viimsel teekonnal kodust surnuaeda. See omanäoline toiming on seotud uskumusega puust kui hinge asupaigast. Ristipuud asuvad Kallikülas umbes kilomeetri pikkuselt Valga-Võru maantee ääres mõlemal pool teed.
Räimi järve ujumiskoht
Laanemetsa küla lähedal asuv looduslik järv, mille äärde on rajatud ujumiskoht.
Zāģavots
3 km Valka keskusest Varoņu tänava lõpus Zāģezersi (Veskijärve) lähedalt voolab maasügavustest välja allikas, millest valkalased ja ka valgalased juba kaua lugu peavad. 2009. aasta suvel toimus allikale nime leidmiseks ideekonkurss. Elanikud pakkusid aktiivselt oma variante, mille tulemusena allikas oma praeguse nime saigi. 2010. aastal heakorrastati allika lähem ümbrus.
Zāģezersi järv
Valka linna loodeosas asub Zāģezers ehk nagu eestlased seda kutsuvad – Veskijärv. Järve pindala on 13 ha, põhi on mudane, keskmine sügavus 1,4 m ja suurim sügavus 2,1 m. Zāģezers (ka Kalndzirnavu järv) on läbijooksuga paisjärv, mis moodustub Pedeli (Pedele) jõeveest. Veskijärv kuulub Peipsi järve valgalasse. Kohas, kus Pedeli jõgi järvest lähtub, on heas korras reguleeritav tamm.
Valka Suurkivi
Pikkus 4,8 m, laius 4,8 m, kõrgus 1,5 m. Nimetuse „Valka kivi” andsid suurele kivile seda uurinud spetsialistid. Kivist on tükke välja raiutud, arvatavasti hauakivideks. Suurkivi staatuse saab kivi siis, kui tema ruumala on üle 10 m³. Mõõtmiste tulemus näitab, et Valka kivil on see umbes 18 m³.