Salainise järv (ka Salaiņa) koos teda ümbritseva maastikuga moodustab liigestatud reljeefil mitme järvega rühma. Siin on mitmekülgne taime- ja looma, eriti linnuriik. Järve keskmine sügavus on 1,7 m, suurim sügavus 3,0 m. Järves on kolm saart. Kaladest on esindatud haug, ahven, särg, latikas, linask ja koger.
Koht, kus Vija jõgi suubub Koiva (Gauja) jõkke. Kiire ja kärestikuline jõelõik lõpeb punase liivakivi paljandiga – Kankarītise kiviga (Kankarīšu iezis). Selle pindala on umbes 0,6 ha.
Koopa pikkus 7,8 m, laius 2 m, kõrgus 2 m. Sissepääsu kõrgus 1,5 m. Sügavamal muutub koobas kitsamaks – 5 m kaugusel sissepääsust käänab käik täisnurga all paremale ja kitseneb järk-järgult. Koopast voolab välja võimas allikas Rūceklītis, mis kord aastas, maikuus, tugevat heli tekitab. Teadlaste sõnul kutsub selle heli esile vee paiskumine maa-alusesse järve.
Pärn olnud kunagi otsekui kirik – seal anti hingedele süüa ja peeti pärast pulmi lühikest jumalateenistust. Isegi veel 20. sajandi 50. aastatel käinud inimesed pärna juures kui kirikus.
Riikliku tähtsusega põlispuu, mille ümbermõõt on 6,25 m. Asub Valka-Rūjiena maantee ääres. Naglase talu on alpinist Imants Zaulsi kodu.
Vijciemsi Celītkalns on üks riikliku tähtsusega arheoloogiamälestis, sest kunagi oli see linnamägi. Õigemini küll ajutine kaitseehitis vaenlaste rünnaku puhuks. Tema pindala on umbes 3 ha ja kerkib umbes 22 m kõrgusele ümbruskonnast.
Lustiņdruva rada asub erikaitse all oleval loodusteritooriumil – Põhja-Vidzeme biosfääri reservaadis (Ziemeļvidzemes biosfēras rezervāts). Lustiņdruva on juba ajalooliselt – mõisaaegadel ja Läti esimese iseseisvuse aastatel – puhkekohaks loodud. Mõisa aednik rajas metsa jalutusradu. Raja peamised väärtused on seotud Ķire jõe oruga, selle mõlemal pool asuvate metsade ja antud territooriumi kultuurilooga.
Asub 2,1 km kaugusel Zīle külast. On Zīle loodusraja pikendus. Raja pikkus on 0,5 km, mille jalgsi läbimiseks kulub umbes 45 minutit. Looduses tähistatud rajal on stendid infoga taimestiku mitmekesisusest kuival ja lubjarikkal niidul, saja-aastastest tammedest, millel elutsevad eremiitpõrnikad, jõgede luhaniitudest, vanajõgedest ja
Valmistudes Läti riigi sajandaks sünnipäevaks, otsustati ühenduse „Latvijas karogs” (Läti lipp) üleskutsel Valkas Lugaži väljakule mitmekümnemeetrisele mastile heisata monumentaalne lipp. 2016. aasta 11. novembrist ehk Lāčplēsise (Karutapja) päevast ongi Valkas 20 meetri kõrgusel mastil lehvimas 5×10 m suurune riigilipp.
Teekond on kavandatud kui kingitus Lätimaale ja kõigile Läti elanikele riigi sajanda sünnipäeva puhul. Läti maismaapiiri pikkus on 1836 km, seepärast on ka teekonna nimetuseks just valitud number 1836. Kogu marsruut jatakse sajaks (100 – nagu aastasada) 18,36 km pikkuseks lõiguks, mida võib läbida autoga, jagrattaga või kõndides.
