28. märtsil 1949. aastal viidi Lugaži jaamast ešeloniga nr 97324 ära 1152 inimest, kellest umbes 650 olid Valka kihelkonna inimesed. Lõppjaama Asinosse Tomski oblastis Venemaal jõudis ešelon 10. aprillil. Mälestuskivi sümboliseerib purustatud läti perede südant. Kivi avati 25. märtsil 1992. aastal.
II Maailmasõjas langenud Saksa armee sõdurite vennaskalmistu. II Maailmasõja aastail langes Lätimaal umbes 90 000 saksa sõjameest. Saksamaalt saadud teadete põhjal on Valka Metsakalmistule (Meža kapi) ajavahemikul 1941-1944 maetud 367 Saksa armee sõdurit. Nende hauad asuvad kolmel eraldi platsil.
Läbi olustikupiltide on siin eksponeeritud Valga maakonna ja linnaga seotud loodus-, aja- ja kultuurilugu ‒ ikka muinasajast kuni tänapäevani. Muuseumiekspositsioonidele aitavad mulje loomisel kaasa maketid, muusika ja vahakujud. Lisaks viib Valga Muuseum läbi haridusprogramme, muuseumitunde ning toimuvad loovtöö õpi- ja käsitöö toad.
Valga Militaarteemapargis on hulgaliselt erinevat sõjatehnikat – restaureeritud sõiduvõimeline tank, piirivalve helikopter ning mitmekülgne relvakogu. Muuseumi teeb eriliseks väljapanek kõikide Eesti jõustruktuuride ajaloost.
Valka haigla ajalugu käsitlevas ekspositsioonis on kronoloogilises järjestuses näidatud sündmusi, millel on suur tähtsus nii Valka haiglale kui valkalastele. Infot ja fotosid täiendavad eksponaadid – ammuunustatud meditsiiniseadmed ja -instrumendid, mööbel, personali vormirõivastus ja teised huvitavad meditsiiniajaloo tunnistajad.
24 meetri kõrgusest puidust vaatetornist avaneb imeline vaade käärulise Mustjõe luhtadele. Läheduses ühineb Mustjõgi Koivaga (Gauja), mis on 22 kilomeetri ulatuses Eesti-Läti piirijõeks.
Vaheldusrikas 2 kilomeetri pikkune matkarada, kus saab tutvust teha pärandkultuuriobjektidega, mis olnud olulised meie esivanematele. Näha saab ohvrikivi, Tellingumäe lõkkeplatsi koos vaatetorniga, kikkapuu istandust ja põliseid vaigutatud mände. Rada on varustatud infotahvlitega.
Lõkkekoht asub kaunis paigas. Siit looklevad mööda Koiva jõe vahutavad veed. Samas on see paik pidevas muutumises. Jäädes jõe käänakusse kulutab vesi tasapisi kallast. Ilus paik puhkamiseks ja looduse nautimiseks. Kaetud lõkkease grillrestiga, pingid, käimla, puukuur. Telkimisvõimalus.
Lõkkekoht asub samanimelise väikese metsajärve ääres. Koht on looduslikult hästi varjatud ja selle leidmine võib veidi keeruliseks osutuda, kuna künkad varjavad hästi laagripaika ja järve ennast. Kui see on aga üles leitud, avaneb silmale meeldiv üllatus, sest koht on oma olemuselt äärmiselt armas.
Ristipuid ja -metsi võib tänapäeval näha vaid Kagu-Eestis. Siinse matusekombestiku üks rituaale on risti puusse lõikamine lahkunu viimsel teekonnal kodust surnuaeda. See omanäoline toiming on seotud uskumusega puust kui hinge asupaigast. Ristipuud asuvad Kallikülas umbes kilomeetri pikkuselt Valga-Võru maantee ääres mõlemal pool teed.
