VAATAMISVÄÄRSUSED - Visit Valga Valka

Pilsētas Ādama Tērauda skola — Zoom Veel

Ādams Tēraudsi nimeline linnakool

Põhikooli hoone ehitamine lõpetati 1923. aastal. Teise maailmasõja päevil paigutati siia nõukogude armee garnisoni staap. Tol ajal ümbritses territooriumi kõrge tara. Paika kutsuti linnaks linnas, sest seal asusid armeelaste vajaduste tarvis oma kauplus, haigla, katlamaja ja isegi kohvik, mille seinad olid kaetud keraamilise mosaiigiga. Siin olevat asunud komandopunkt, mille ülesanne oli kontrollida Veskijärve (Zāģezers) taha paigutatud rakette. Armee jättis paiga maha 1980. aastate lõpus. Kunagi oli see koolihoone uhkeim hoone linnas.

Veel

Vijciemsi käbikuivati

Üks vanimaid käbikuivateid Lätis, kus seemnete saamiseks uute metsade tarbeks kasutatakse neidsamu, üle 100 aasta kasutusel olnud vanu originaalseid seadmeid.

Veel

Etnograafiline talumuuseum Ielīcas

18.–19. sajandist pärit talu, kuhu kuulub täielik kompleks piirkonnale omaseid ehitisi: elumaja, saun vabadiku toakesega, kolm aita, aganik ja tall loomasöödaruumidega, rehi, tõllakuur, kelder. Talus toimusid läti filmi “Pūt vējiņi” (Puhu, tuul) võtted.

Veel

2.piemiņas akmens 1941. gada 14. jūnijā izsūtītajiem uz Sibīriju — Zoom Veel

2. mälestuskivi 1941. aastal Siberisse saadetuile

Mälestuskivi 14. juunil 1941. aastal Siberisse saadetuile. Ööl vastu 14. juunit leidis aset Läti elanike massiline ümberasustamine NSVLi kaugetesse oblastitesse. Valka raudteejaamast saadeti kohtuotsuse ning eelneva hoiatuse ja selgitusteta loomavagunites minema üle 90 Valka ja selle ümbruse inimest.

Veel

Monumentālā skulptūra "Koklētājs" — Zoom Veel

Monumentaalskulptuur “Koklētājs”

Monumentaalskulptuur “Koklētājs” (Kanneldaja) on valmistatud tuffkivimist. Skulptuur avati 1972. aastal esimese Läti üldlaulupeo toimumise sajanda aastapäeva auks. Kanneldaja asukoht on hinnatud paik aktiivse spordi austajatele. Siin on jooksurada, talvel suusarada.

Veel

Mälestusmärk Kārlis Ulmanisele

Agronoom ja poliitik Kārlis Ulmanis /1877-1942/ – Läti Põllumeeste Liidu asutaja, Läti esimene ministrite president (peaminister) ja Läti riigi president külastas Valkat mitu korda. Oluline Ulmanise visiit Valkasse leidis aset 15. novembril 1918. aastal. Tema initsiatiivil kutsuti kokku Läti Põllumeeste Liidu kesknõukogu laiendatud nõupidamine, mis viis Läti riigi iseseisvuse väljakuulutamiseni 18. novembril 1918. aastal.

Veel

Mälestusmärk Jānis Cimzele

1887. aastal avati Cimze viimses puhkepaigas Lugaži kalmistul mälestusmärk, mille tarvis olid raha kogunud suurmehe kasvandikud ja austajad. Läti-, eesti- ja saksakeelne tekst jutustab, et mälestusmärgi „oma õpetajate õpetajale” pühendas „tänulik Vidzeme”. Cimze 100. sünniaastapäeval täiendati mälestusmärki portreebareljeefiga.

Veel

Brāļu kapu memoriāls otrajā pasaules karā kritušajiem cīnītājiem — Zoom Veel

Vennaskalmistu memoriaal II Maailmasõjas langenud võitlejatele

Memoriaal on pühendatud II Maailmasõjas võidelnud Nõukogude armee sõduritele. Graniittahvlitele on raiutud 414 langenud võitleja nimed.

Veel

Piemineklis 1919.gada brīvības cīņās kritušajiem — Zoom Veel

Mälestusmärk 1919. a Vabadussõjas langenuile

1919. aastal Läti Vabadussõjas langenud Valmiera jalaväepolgu sõdurite vennaskalmistu. Mälestusmärk „Senlatviešu karavīrs” (Läti muistne sõdalane) avati Valka Metsakalmistul (Meža kapi) 1. oktoobril 1922. aastal. See oli toona Lätimaa provintsis esimene suurem kunstiliselt loodud mälestusmärk, mis rajati I Maailmasõja ja Vabadussõja mälestuseks. Mälestusmärgi idee: muistne Läti sõdalane, toetumas kilbile, seismas kui valvur kangelaste haudade juures. Rahvas hakkas kuju selle valmistanud skulptori nime järgi kutsuma „Milleri jumalaks” (Millera dieviņš).

Veel

Monuments "Veltījums Latviešu Pagaidu Nacionālajai padomei" — Zoom Veel

Monument „Pühendus Läti Ajutisele Rahvusnõukogule”

Läti Ajutine Rahvusnõukogu asutati 1917. aastal Valkas. Rahvusnõukogu esimesel istungisessioonil võeti vastu deklaratsioon ühinenud ja autonoomse Läti moodustamise kohta Vidzeme, Kurzeme ja Latgale piirkonnas. Mälestusmärk Läti Ajutisele Rahvusnõukogule on kui omamoodi võlatasumine inimestele, kes 1917. aastal, oma eluga riskides, ideaalidest kantuna, samahästi kui võimatus olukorras panid aluse Läti riigile.

Veel