Paik, kus avaneb unikaalne võimalus seista kesklinnas ja samas asuda korraga kahes riigis – ühe jalaga seistes Lätis ja teisega Eestis, hoides ühes käes „saldējumsi” ja teises „jäätist”. Jälgi, kummas käes sulab jäätis kiiremini ehk kas Põhja-Lätis või Lõuna-Eestis. Kuulata, kas Konnaojas (Varžupīte) krooksuvad konnad läti või eesti keeles, ning püüa aru saada, kummas suunas voolab piiriületaja, Pedeli (Pedele) jõgi.
Vabaõhulava on ehitatud 1969. aastal. Paik on märkimisväärne selle poolest, et lava eraldab vaatajate kohtadest Valka linna läbiv Pedeli jõgi. Vaatajate poolt ja lava aga ühendab kaks üle jõe ehitatud sillakest. Laval on 2000 kohta ja vaatajate poolel umbes 2000 istekohta.
Maaliline loodusrada kulgeb piki Pedeli jõe kaldaid. Seda mööda minnes tuleb ronida ka Pudrumäele (Putraskalns), millel asuvast lehtlast avaneb vaade kaksiklinnale Valkale ja Valgale. Rada ületab piiri ning jätkub naaberlinna kergliiklustee ja jõe rannaalaga. Et jalga puhata, on raja ääres pingid.
Lugaži kiriku nime on ajalooallikates esmakordselt mainitud 1477. aastal. Olulisemad ümberehitused kiriku ajaloos leidsid aset 1729. ja 1755. aastal, kui hoone ehitati varemetele sisuliselt uuesti üles. Tänapäevane Valka Lugaži evangeelne luterlik kirik on ühelt poolt jumalakoda, teisalt aga vaatetorn. Sellest avaneb suurepärane vaade Valkale ja Valgale – ühele linnale kahes riigis.
Muuseum asutati 1970. aastal hoones, mis on ehitatud ajavahemikus 1850–1853 spetsiaalselt Liivimaa kihelkonnakoolide õpetajate seminari tarbeks. Asukoht ajaloolises hoones on määranud muuseumi missiooni: populariseerida läti pedagoogi ja koorikultuuri rajaja Jānis Cimze ning tema kasvandike jäetud kultuuripärandit, ärgitada ühiskondlikku huvi ja arusaama ajaloolistest protsessidest Valka kihelkonnas.
Linna südames asuv Jaani kirik valmis 1816.a. arhitekt Christoph Haberlandi projekti põhjal ja on ainus ovaalse põhiplaaniga kirik Eestis. Unikaalne orel on säilinud originaalsel kujul ja on Eestis ainuke allesolev Friedrich Ladegasti ehitatud pill.
Valga ajalooline linnasüda on arendatud esinduslikuks keskväljakuks, mida kasutatakse aktiivselt vaba aja veetmise kohana ning kus viiakse läbi erinevaid üritusi.
Aastail 1864-1866 ehitatud Valga raekoda on hilisklassitsistliku puitarhitektuuri silmapaistvamaid näiteid Eestis. Raekoja ümbrus on linna vanim asustusala. Valga Raekoja esimesel korrusel asub Valga Külastuskeskus.
Valga linna läbiv Pedeli jõgi on paisutatud kaheks järveks, mille äärde jääval puhkealal saab jalutada, rattaga ja rulluiskudega sõita ning ujuda. Suvel on avatud rannakohvik ning saab laenutada vesijalgrattaid. Lastele on olemas mänguväljakud.
1889. aastal avati historitsistlikus stiilis jaamahoone Walk, mis oli ehitatud punastest tellistest. Valga ajalooline raudteejaama hoone hävis II maailmasõja ajal. 1949. aastal rajati uus suurejooneline stalinistlik jaamahoone.
