Fondi „1836” teetähis (Žuldiņas)

Isikupärastatud teetulp – valmistatud fondi „1836” projekti „Aplido, apceļo, apmīļo Latviju” (Lenda, rända, hellita Lätimaad) raames –, mille paigaldamisest võttis osa Läti Vabariigi president. Teekond on kavandatud kui kingitus Lätimaale ja kõigile Läti elanikele riigi sajanda sünnipäeva puhul. Läti maismaapiiri pikkus on 1836 km, seepärast on ka teekonna nimetuseks just valitud number 1836. Kogu marsruut jatakse sajaks (100 – nagu aastasada) 18,36 km pikkuseks lõiguks, mida võib läbida autoga, jagrattaga või kõndides.

GPS: 57.733930, 26.137365

Seotud

Fondi „1836” teetähis (Omuļi)

Isikupärastatud teetulp – valmistatud fondi „1836” projekti „Aplido, apceļo, apmīļo Latviju” (Lenda, rända, hellita Lätimaad) raames –, mille paigaldamisest võtsid osa kohalikud turismiteenuse pakkujad.

Fondi „1836” teetähis (Zāģezers (Veskijärv))

Isikupärastatud teetulp – valmistatud fondi „1836” projekti „Aplido, apceļo, apmīļo Latviju” (Lenda, rända, hellita Lätimaad) raames –, mille paigaldamisest võtsid osa pered Valmierast.

Fondi „1836” teekonna tähis (Valka)

Teekond on kavandatud kui kingitus Lätimaale ja kõigile Läti elanikele riigi sajanda sünnipäeva puhul. Läti maismaapiiri pikkus on 1836 km, seepärast on ka teekonna nimetuseks just valitud number 1836. Kogu marsruut jatakse sajaks (100 – nagu aastasada) 18,36 km pikkuseks lõiguks, mida võib läbida autoga, jagrattaga või kõndides.

Suuremõõtmeline Läti lipp

Valmistudes Läti riigi sajandaks sünnipäevaks, otsustati ühenduse „Latvijas karogs” (Läti lipp) üleskutsel Valkas Lugaži väljakule mitmekümnemeetrisele mastile heisata monumentaalne lipp. 2016. aasta 11. novembrist ehk Lāčplēsise (Karutapja) päevast ongi Valkas 20 meetri kõrgusel mastil lehvimas 5×10 m suurune riigilipp.

Vekši loodusrada

Asub 2,1 km kaugusel Zīle külast. On Zīle loodusraja pikendus. Raja pikkus on 0,5 km, mille jalgsi läbimiseks kulub umbes 45 minutit. Looduses tähistatud rajal on stendid infoga taimestiku mitmekesisusest kuival ja lubjarikkal niidul, saja-aastastest tammedest, millel elutsevad eremiitpõrnikad, jõgede luhaniitudest, vanajõgedest ja

Lustiņdruva loodusrada

Lustiņdruva rada asub erikaitse all oleval loodusteritooriumil – Põhja-Vidzeme biosfääri reservaadis (Ziemeļvidzemes biosfēras rezervāts). Lustiņdruva on juba ajalooliselt – mõisaaegadel ja Läti esimese iseseisvuse aastatel – puhkekohaks loodud. Mõisa aednik rajas metsa jalutusradu. Raja peamised väärtused on seotud Ķire jõe oruga, selle mõlemal pool asuvate metsade ja antud territooriumi kultuurilooga.